Jalgpalli EM 2020

2020. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused ehk lühendatult jalgpalli EM 2020 on 16. Euroopa jalgpalli meistrivõistlus, mille finaalturniirid toimuvad 12. juuni – 12. juuli 2020. Lõppmängud toimuvad 12 erinevas Euroopa riigis ning oma tiitlit kaitseb praegune tšempion Portugal.

Jalgpalli EM 2020 toob mitmeid uuendusi ja erilisi asjaolusid, mistõttu on paljud jalgpallisõbrad juba ootusärevuses. Uuenduste hulgas on näiteks videokohtuniku kasutamine, mis on meistrivõistluste puhul esmakordne.

Kuna tegemist on Euroopa meistrivõistluste 60. sünnipäevaga, otsustati pidada turniire erinevates riikides ning poolfinaalid ja finaal peetakse Londonis Wembley staadionil, just nagu seda tehti 1996. aastal.

Üks suurimaid erinevusi on automaatse kvalifitseerumise puudumine. Varasemalt on olnud turniiril üks korraldajamaa ning vastav maa on ka automaatselt kvalifitseerunud, kuid kuna jalgpalli EM 2020 puhul “rändab” võistlus riigist-riiki, siis peab ka iga riik minema kvalifikatsiooniturniiridele.

Jalgpalli EM 2020

Jalgpalli EM 2020 meeskonnad ja turniiride asukohad

Just nagu ka varasematel aastatel, võtab jalgpalli EM 2020 võistlustest osa 24 tiimi, mis on kõik jagatud kuute neljaliikmelisse gruppi. 20 tiimi jõuavad turniirile valikmängude kaudu, 4 tiimi Rahvuste Liiga turniiri vahendusel.

20 tiimi saavad valitud omakorda 55 liikmesriigi hulgast, seda valikmängude kaudu. Lühidalt võttes, siis valikmängud otsustavad selle, millised on jalgpalli EM 2020 alagrupid ning need alagrupid lähevadki lõpuks vastamisi finaalturniiridel.

Nagu mainitud, siis jalgpalli EM 2020 saab korraldatud 12 riigi poolt. Nendeks on:

  • Aserbaidžaan – valikusse langes Bakuus asuv Olympic Stadium ning seal peetakse alagrupimänge ning veerandfinaale;
  • Holland – Amsterdamis asuval Johan Cruyff Arenal peetakse alagrupimänge ja 1/8 finaalmänge;
  • Iirimaa – Dublini Aviva Stadiumil peetakse sama mastaabi mänge mis Hollandiski;
  • Inglismaa – kuulsal Wembley staadionil toimuvad alagrupimängud, 1/8 finaalid, poolfinaalid ja finaal;
  • Itaalia – Rooma sasuvas Stadio Olimpicos peetakse alagrupimänge ja veerandfinaale;
  • Hispaania – San Mamés staadionil, mis asub Bilbaos, peetakse alagrupimänge ja 1/8 finaalmänge;
  • Rumeenia – Bukaresti Arena Națională staadionil peetakse samuti alagrupimänge ja 1/8 finaale;
  • Saksamaa – Münchenis asuv Allianz Arena võtab vaatajad vastu alagrupimänge ja veerandfinaale jälgima;
  • Šotimaa – Glasgow Hampden Park staadionil toimuvad alagrupimängud ja 1/8 finaalmängud;
  • Taani – Kopenhaagenis asuval Parken Stadium staadionil toimuvad samuti alagrupimängud ja 1/8 finaalid;
  • Ungari – Puskás Aréna staadionil, mis asub Budabestis, toimuvad samad mängud – alagrupp ning 1/8;
  • Venemaa – Peterburi Krestovsky Stadium staadionil toimuvad lisaks alagrupimängudele ka veerandfinaalid.

Londoni Wembley staadion saab kõige rohkem tegevust, olles asukohaks lausa 7 mängule. Esialgu ei olnud see tegelikult nii planeeritud, kuna 4 mängu pidi toimuma Brüsselis, kuid seal asuva staadioni ehituse viibimise tõttu otsustati lõpuks mängud suunata Londonisse.

Valitud riikide hulgast ei ole 7 mitte kunagi varem jalgpalli meistrivõistluseid pidanud, seega toob jalgpalli EM 2020 palju uuendusi juba ainuüksi staadionite ja korraldajamaade osas.

Nagu ka varasemalt, siis iga grupi võitja, teise koha omanik ning 4 parimat kolmanda koha omanikku lähevad edasi 16 tiimiga gruppi.

Oma konks on seotud ka korraldajamaadega. Kui samasse gruppi peaksid kvalifitseeruma valikmängude kaudu 2 korraldajat, siis tõmmatakse loosi selleks, et välja selgitada, kus peetakse omavaheline matš – nii on mõlemal tiimil 50:50 võimalus mängida kodustaadionil.

Kui korraldajamaa saab valikmängudest edasi, kuulub ta automaatselt teatud alagruppi. Korraldajate jaotus on järgnev:

  • A-alagruppi lähevad Itaalia ja Aserbaidžaan;
  • B-alagruppi lähevad Venemaa ja Taani;
  • C-alagruppi lähevad Holland ja Rumeenia;
  • D-alagruppi lähevad Inglismaa ja Šotimaa;
  • E-alagruppi lähevad Hispaania ja Iirimaa;
  • F-alagruppi lähevad Saksamaa ja Ungari.

Mis saab aga siis, kui valikmängude hulgas saab kaks tiimi sama palju punkte? Arvesse võetakse mitmeid erinevaid asjaolusid, et välja selgitada õiglaselt see, milline tiim on väärt turniiril edasi liikumist. Mõningad sellised faktorid on näiteks:

  • rohkem punkte tiimidevahelistes mängudes;
  • suurem väravaerinevus tiimidevahelistes mängudes;
  • rohkem väravaid tiimidevahelistes mängudes;
  • suurem väravaerinevus, rohkem võite või rohkem väravaid kõikides alagrupimängudes.

Kui isegi kõiki neid faktoreid arvesse võttes on tiimid võrdsed, võetakse arvesse veel ühte omapärast asjaolu: mängu “puhtust”. Mida vähem kollaseid ja punaseid kaarte, seda parem. Seetõttu on täiesti võimalik, et mõni punane kaart võib tiimile saatuslikuks saada.

Jalgpalli EM 2020

 

Jalgpalli EM 2020 valikmängud

Kuna jalgpalli EM 2020 turniirile ei kvalifitseeru automaatselt mitte ükski tiim, on loodud jalgpalli EM 2020 valikmängud, kus osalevad kõik 55 riiklikku tiimi, sealhulgas kõik korraldajamaad.

Jalgpalli EM 2020 valikmängud pandi paika juba 2018. aasta detsembris ning kõik jalgpalli EM 2020 valikmängud toimuvad 2019. aasta märtsist kuni novembrini. Põneva asjaoluna otsustavad jalgpalli EM 2020 valikmängud ainult 20 turniirikohta. Ülejäänud 4 saavad turniirile Rahvuste Liiga kaudu, kuid see, millised tiimid nendeks saavad, selgub alles 2020. aasta märtsis.

Jalgpalli EM 2020 valikmängud toimuvad sarnasel põhimõttel nagu varasemaltki. Tiimid on jagatud kümnesse gruppi – viis gruppi, kus on viis tiimi ning viis gruppi, kus on kuus tiimi. Igast grupist kaks kvalifitseeruvad lõpuks turniirile.

Nagu aga mainitud, siis jalgpalli EM 2020 valikmängud polegi ainus viis, kuidas turniirile pääseda. Kui tiim ei ole juba kvalifitseerunud, on võimalik mängida üksteise vastu 2020. aasta märtsis ning nende kohtumiste raames selgitataksegi välja, millised 4 tiimi saavad võimaluse liituda finaalmängudega.

Eesti kuulub C-alagruppi, kuhu kuuluvad lisaks Valgevene, Saksamaa, Holland ja Põhja-Iirimaa. Kui aga jalgpalli EM 2020 valikmängud ei too Eesti koondisele õnne selles grupis, on siiski võimalus kvalifitseeruda tänu Rahvuste Liiga mängudele.

Jalgpalli EM ajakava

Jalgpalli EM 2020 finaalturniirid saavad alguse 2020. Aasta 12. juunil ning lõppmäng toimub 12. juulil. Avamäng toimub Roomas, misjärel hakatakse mängima kuni juuni lõpuni 2-4 mängu päevas.

See, kes aga omavahel täpsemalt finaalturniiridel kokku läheb, sõltub alagruppide loosimisest. Alagruppide loosimine leiab aset 2019. aasta 1. detsembril, mil täpne turniirijärjestus loositakse välja tiimide seast, kes kvalifitseerusid valikmängude raames.

Jalgpalli EM ajakava on valikmängude osas aga hetkel täiesti selge, kuna valikmängud said alguse juba 2019. aasta märtsis ning kestavad peaaegu terve aasta – näiteks mängib Eesti veel 10. mänguvooru 19. novembril.

Ehkki täpsem jalgpalli EM ajakava pole teada selle osas, millised tiimid vastakuti lähevad, on paika pandud täpne jalgpalli EM ajakava asukohtade ja kuupäevade osas:

1/8 finaalid:

  • 27. juuni 2020 1A v 2C, London
  • 27. juuni 2020 2A v 2B, Amsterdam
  • 28. juuni 2020 1B v 3A/D/E/F, Bilbao
  • 28. juuni 2020 1C v 3D/E/F, Budapest
  • 29. juuni 2020 2D v 2E, Kopenhaagen
  • 29. juuni 2020 1F v 3A/B/C, Bukarest
  • 30. juuni 2020 1E v 3A/B/C/D, Glasgow
  • 30. juuni 2020 1D v 2F, Dublin

1/4 finaalid:

  • 3. juuli 2020, Peterburi
  • 3. juuli 2020, München
  • 4. juuli 2020 Bakuu
  • 4. juuli 2020, Rooma

Poolfinaalid:

  • 7. juuli 2020, London
  • 8. juuli 2020, London

Jalgpalli EM ajakava kohaselt toimub finaal 12. juulil Londonis meie aja järgi kell 22 õhtul.

16. Euroopa jalgpalli meistrivõistlus

Eesti meeskond jalgpalli EM 2020 võistlusel

Muidugi hoiavad kõik Eesti jalgpallisõbrad pingsalt silma peal sellel, kuidas edeneb Eesti koondis jalgpalli EM 2020 valikmängudel.

Nagu eelnevalt mainitud, kuulub Eesti meeskond C-alagruppi, kus tuleb rinda pista Saksamaa, Hollandi, Valgevene ja Põhja-Iirimaaga. Seni on Eestil olnud üks kohtumine, mis peeti Põhja-Iirimaa vastu ning lõppes paraku Eesti kaotusega. Eesti valikmängukohtumiste kava on järgnev:

  • 21. märts 2019 Põhja-Iirimaa vastu – tuli 2:0 kaotus;
  • 8. juuni 2019 Põhja-Iirimaa vastu, seekord kodustaadionil;
  • 11. juuni 2019 Saksamaa vastu;
  • 6. septembril 2019 Valgevene vastu kodustaadionil;
  • 9. septembril 2019 Hollandi vastu kodustaadionil;
  • 10. oktoobril 2019 Valgevene vastu;
  • 13. oktoobril 2019 Saksamaa vastu kodustaadionil;
  • 19. novembril 2019 Hollandi vastu, ühtlasi on tegemist C-alagrupi viimase kohtumisega üleüldiselt.

C-alagrupi kaaslased on ühest küljest Eesti jaoks hea uudis, teisalt aga tuleb rinda pista väga vingete vastastega. Näiteks EM 2012 valikmängus tuli samuti vastamisi olla Põhja-Iirimaaga, kellele toona ära tehti ühel kohtumisel lausa 4:1 seisuga ning üldise statistika alusel on Eesti võiduprotsent Põhja-Iirimaa ees 50%. Veelgi parem olukord võib olla Valgevenega, kelle puhul on võiduprotsent veelgi kõrgem.

Probleemiks on aga Holland ja Saksamaa. Saksamaa on eriti imetlusväärse koondisega – maailmameistrivõistlustele on kvalifitseerutud 18 korda ning esimene koht on saavutatud lausa 4 korral, viimati 2014. aastal. Teisisõnu, Saksamaa oli just jalgpalli maailmameister.

Ka Holland on teinud jalgpalliajaloo vältel väga häid tulemusi. Maailmameistrivõistlustele on kvalifitseerutud 10 korda ning 2010. aastal saadi näiteks teine koht.

Niivõrd raske grupi tõttu on juba Eesti tiim ka üsna selge eesmärgi paika pannud: üritatakse vältida viimast kohta. Hoolimata väga tugevatest vastastest on aga jalgpalli EM 2020 hea katsumus, mis paneb Eesti koondist tegutsema tugevamalt kui eales varem. Isegi, kui Saksamaa vastu ei loodeta võita, ollakse rõõmsad, kuna see on uus põnev proovikivi.

Eesti koondise üks tugevusi on 2016. aastal ametisse asunud uus peatreener Martin Reim, kes on ühtlasi üks kuulsamaid tegijaid kogu Eesti jalgpallimaastikul ning enim koondisemänge pidanud mängija. Väga suured lootused on pandud ka praeguse koondise väravakütile Konstantin Vassiljevile, kes on teinud 2006. aastast saati 23 väravat.

Jalgpalli EM tulemused ja tulemustele panustamine

Nüüd, kus valikmängud on saanud alguse, on nii jalgpallisõpradel kui ka aktiivsetel spordipanustajatel tekkinud esmased muljed selle osas, milliseks võib kogu turniir osutuda. Igaühel on teatud sisetunne selle osas, millised võivad olla lõplikud jalgpalli EM tulemused ja just siinkohal tulebki mängu panustamine.

Spordipanustamine on olnud Eestis populaarne juba aastaid, seda eriti jalgpalli osas. Kellele siis ei meeldiks mõte isekeskis välja mõelda, millised võivad jalgpalli EM tulemused olla, teha oma sisetunde põhjal panuseid ning võita raha?!

Muidugi asjad ei ole sugugi nii lihtsad. Ükskõik, kas soovid panustada finaalturniirides või tahad ära arvata, milliseks kujuvad jalgpalli EM tulemused valikmängudes, meeles tasub pidada mõnda olulist faktorit.

Alljärgnevalt anname mõned nipid, mida tasub meeles pidada jalgpalli EM-il panustades.

Jalgpalli EM ajakava

Kodu eelis on olematu

Tavaliselt arvestatakse jalgpallipanuste tegemisel kodustaadioni eelist. Paraku aga ei saa sellega väga arvestada jalgpalli EM-il, kuna kõik tiimid peavad mängima võrdse arvu mänge kodus ja võõrsil. Sisuliselt on seega asi juba sellel tasandil võrdne.

Mis puudutab valikmänge üleüldiselt, siis tiimide tugevuse erinevus ja oskuslikkus on väga erinevatel tasanditel. Nii ongi tekkinud olukord, kus 2020 EM-il on valikmängudes samas grupis mitmekordne maailmameister Saksamaa ja tunduvalt pisem Eesti.

Kui soovid teha panuseid valikmängudele, tasub meeles pidada, et kodumäng ei pruugi sugugi kulmineeruda kodutiimi võiduga ning kodustaadionil mängimine ei pruugi kuidagi mõjutada üldist turniiritabelit.

Valikmängude panused võivad olla üsna selged

Valikmängud on tegelikult paljude spordipanustajate jaoks kõige magusam aeg, kuna paljude kohtumiste puhul on võitja ja kaotaja suuresti juba väga selge matši alguses. Alagruppidesse on kokku sattunud äärmuslike oskustega tiimid, mistõttu on tüüpiliselt valikmängude panused ka väga “turvalised” – enamasti on võimalik väga hõlpsa vaevaga ette ennustada võitja.

Kuna kohtumised võivad olla üsna ebavõrdsed, on ajalugu näidanud, et valikmängude käigus skooritakse väga palju väravaid – senise statistika järgi keskmiselt kolm väravat mängu kohta. Seetõttu võib olla mõistlik panustada mitte lihtsalt võitja peale, vaid hoopis väravate hulga peale. Keerukamad panused on tavaliselt panustaja jaoks paremate koefitsientidega, seega ei tasu taoliseid panuseliike kõrvale jätta.

Samas ei tasu aga unustada, et isegi, kui panus tundub turvaline ning pealtnäha tundub väga selge, kes võib võitjaks tulla, ei saa eales unustada, et kõik võib muutuda keset mängu. Ehkki praegu arvatakse, et Saksamaa võidab Eesti ees pika puuga, ei saa me kunagi selles kindlad olla. Päevad ei ole vennad ja isegi kõige osavamad jalgpallurid võivad libastuda.

Ära unusta panustades mitte kunagi, et oma osa on ka õnnel lisaks paljudele teistele faktoritele. Kindlaid panuseid ei ole olemas mitte kunagi ning sestap võivad ka jalgpalli EM tulemused osutuda hoopis teistsuguseks kui arvasid.

Valikmängudes ei tasu viigile panustada

Valikmängudes ei tasu viigile panustada

Viigile panustamine ei ole kunagi eelistatud variant, kuid jalgpallis tuleb seda siiski ette võrdlemisi tihti. Valikmängude puhul tasub aga viigivariant kõrvale jätta. Kuna koondiste tugevuserinevus on üsna suur, on valikmängudes viigid väga haruldased. Enamasti lõppeb iga mäng ühe poole selge domineerimisega.

Seega isegi, kui spordiennustuste leht pakub väga head koefitsienti viigile, ei tasu viigi varianti valida, kuna isegi mitte veerand mängudest ei lõppe enamasti viigiga valikmängudes.

Suurfavoriidid jõuavad tõenäoliselt finaali niikuinii

Valikmängudele panustamine võib küll olla põnev, kuid tegelik “ralli” hakkab pihta finaalturniirides. Asi on lihtsalt selles, et suurfavoriidid jõuavad peaaegu kindlasti finaalturniirile puhtalt seetõttu, et samas alagrupis on ka tunduvalt nõrgemad koondised, mistõttu on teatud koondistel selge eelis.

Seetõttu pole valikmängude lõpptulemus eriti üllatav. Võib juba üsna turvaliselt oletada, et Inglismaa, Saksamaa ja Hispaania jõuavad finaalturniirile, näiteks. Paljud ennustuslehed on juba praeguseks oletanud, et suurfavoriidid jõuavad kõik finaali ja sestap ei ole võib-olla ka valikmängud parim aeg tõsiste ennustuste tegemiseks.

Finaalturniirile ei tasu kohe panustada

Kuna praegu käivad alles esimesed valikmängud, on kogu turniir väga lahtine. Ometigi võid aga märgata, et sinu lemmik spordipanustusleht ja enamus teisi kihlveokontoreid on alustanud jalgpalli EM 2020 finaalturniiri võitjatele koefitsientide väljakäimist. Ootuspäraselt pakutakse madalamaid koefitsiente kindlatele favoriitidele nagu Saksamaa ja Prantsusmaa ning väga kõrgeid koefitsiente vähemtõenäolistele koondistele, nende seas näiteks Türgi.

Kuigi tundub ahvatlev juba niivõrd varakult teha panuseid suurele turniiritabelile, ei tasu sellega kiirustada. Veelgi enam, finaalturniiride mängudele tasuks panustada lausa live-ennustuse formaadis, kuna finaalmängudes kipuvad asjad muutuma minutipealt. Liialt varakult panustades ei saa sa võtta arvesse kõiki võimalikke faktoreid ning teed oma panuse liialt huupi.

Seetõttu on soovitatud oodata ja vaadata, kuidas asjad kulgevad. Isegi, kui ootamine tähendab, et pead ära ütlema magusatest koefitsientidest. Parem panustada turvaliselt kui kaotada raha!

Jalgpalli EM käib juba suure hooga, seega tasub ülalpool mainitud kuupäevad oma kalendrisse panna ning teha ka oma varajased panustamisplaanid. Kes teab, äkki võidab just sinu isiklik lemmikkoondis!